Viini lennujaam, 26. veebruar 2010.a.

Praegune tunne .... tobe. See siin minu arvamus. Just praegu ja siin. Võib-olla tobe sellepärast, et Albaaniast väljus meie lennuk täna varahommikul kell 5 ja et õigeks ajaks lennujaama jõuda, tuli ülesse tulla kell 3 hommikul. Jätame mainimata selle, et magama sai mindud ehk tunnike varem ... s.o. kell 2 hommikul ...

Aga ... võib-olla tobe sellepärast, et kell on alles 7 ja minu järgmine lennuk Riiga läheb alles kell 14.25 ja lihtsalt niisama peab siin passima ca 8 tundi ... võib-olla tobe sellepärast, et check-in’i ei alustata enne kui kuskil 12 paiku ja siis pääseb väljalennu alale ... võib-olla tobe sellepärast, et senikaua pole tegelikult kuskil kohta kus olla. Check in alal istumiskohad absoluutselt puuduvad ja on küll kohvikuala ... aga kaua sa ikka neid pirukaid ja toitu endale sisse ajad ... see tähendab, et tegelikult kui peaksidki oma järgmist lendu ootama ja linna peale jalutama ei viitsi minna, siis oled kui kodutu. Nii ma siis jõlgun siin koos paljude teistega niisama sihitult ringi ootamas pikisilmi oma võimalust leida endale kasvõi pisikene kohakene, kus rahulikult oma lennuki väljumist oodata.

No tegelikult paar head asja on ka: nett on vabalt kasutamiseks ja kohvikust leiab ka pistiku, kust arvutile veidi pikemaks ajaks eluiga anda saab.