Albaania, Tirana 20...26.veebruar 2010.a.

Kohal. Albaanias.

Minu jaoks ei ole see esimene kord seda riiki külastada. Esimest korda oli mul see võimalus 2007 aastal, kui oma tegevust Heiferis alustasin ja sealt jäid mulle väga-väga meeldivad mälestused. Kahjuks ei saanud ma seekord oma videokaamerat kaasa võtta, aga olemas on mul salvetus minu eelmisest Albaania reisist ja ehk leian veidi aega ja teen väikese videokokkuvõtte ka Albaania kohalikust tegevusest siia. Peatselt panen mõned pildid siia meeleolu lisamiseks.

Peatselt sellepärast, et enne pean koju juhtme juurde jõudma.
Lennujaamas oli lahedalt tore. Passikontroll oli väga huvitatud, kui kuulis, et ma Eestist riigist ma olen ja mis mind Albaaniasse tõi. Ja seda mitte ametnikuna, vaid lihtinimlikust huvist. Tundus, et Eesti pakkus talle positiivset huvi. Lennujaamas sain kenasti kätte oma pagasi ja veel toredam oli kohata Orion’i kes mulle vastu oli tulnud.

Hea lahe seiklus ootas meid teel lennujaamast seminaripaika. Meie nimetasime selle selle siis niimoodi, et ... ma sain sellega endale VIP staatuse Albaanias olemise ajaks ... nimelt kui me autoga läbi linna sõitsime, olid teed kõik suletud. Autod seisid ja igal pool oli politsei väljas. Meil lubati kenasti edasi liikuda. No-jah ... kui nüüd ikka kõik ausalt ära rääkida, siis ei olnud mina tegelikult ikka see päris tähtis, ju tuli järgmise lennuki peale veel mõni tegelikult vip, aga kuna me sattusime sõitma samasse suunda, siis .... lahe ja edev tunne oli meil igatahes.

Albaania elamused siinkohal veel jätkuvad ...