Et kõik ausalt ära rääkida, siis tõesti, selle aasta miakuus toimus esmakordselt Suure Munamäe ekspeditsioon – ehk retk Haanja looduspargis Suurele Munamäele ürglooduse ja pärandkultuuri kaitseks.
Korraldajaks ja ürituse eestvedajaks oli SÜ Taevatäht eesotsas Aigari, Ingo ja Elis'ga. Retke tegi väga huvitavaks asjaolu, et osalejaid oli väga mitmest riigist, lisaks Eestisle Mehhikost, Inglismaalt, Saksamaalt, Jaapanist. Retk kulges Haanja looduspargis trassil Kiidi – Rõuge (Rõugu) – Haanja (Haani) - Suur Munamägi. Retke eeldatav lõpp ja Suure Munamäe vallutamine pidi toimuma pühapäeval kell 11:00.
Kui algseslt planeerisime kaasata retkele ka meie hobused Are ja Rosita, siis kokkuvõttes leidsime, et nende transpordi organiseerimine läheb ehk veidi keeruliseks ja seetõttu jätsime nad kenasti koju. Nii jäi mul ära mure meie Aamose pärast, kes üksi kodus olles oleks võinud igasuguseid rumalusi korda saata. Ja tänu sellele sai ka Rauno meie retkest osa võtta.
Ekspeditsioon algas Rõuge ürgorust Kahrila järve äärest Kiidilt (www.kiidi.ee) laupäeva hommikul. Tegelikult sai aklimatiseerumisega alustada juba reede õhtul, kui toimus meie ühine tutvumisõhtu, meeleoluka muusika (eriti meelidv oli Fibrill esinemine), tantsu jm meelelahutusega.
Hommikul väike kehakinnitus ja asjade kokkupakkimine, ning meie matk võis alata. Suunal Kiidi-Rõuge seadsime oma sammud Rõuge ürgoru poole. Täis optimismi, rääkimata sellest, et pakkusime ennast vabatahtlikult metsikute ja verejanuliste sääskede meelevalda.
- - - - -
Aklimatisatsioonilaager toimus Hallimäel Maasikmäe talus. Kuna ees ootas Baltimaade kõrgeimate tippude vallutamine, alustatati Suure Munamäe ekspeditsiooni viimast katsumust pühapäeva hommikul väga varakult ning täpselt kell 11 päeval sai ühtse rahvusvahelise meeskonnana Baltimaade kõrgeim mäetipp vallutatud.
Lennuk on kui suur liinibuss, ainult rataste ja tee vahel on suurem vahe ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar