teisipäev, 23. veebruar 2010

EAPN töögruppide kohtumine Dublinis, Iirimaal, 19..20.veebruar 2010.a.

Aga alustame siis nüüd juba otsesemalt reisidest ja kõigepealt oma reisi esimeset poolest.

EAPN Iiirimaa 2010 aasta fookusnädala raames korraldatud konverents Dublinis 19 veebruaril ja EAPN töögruppide kohtumine. EAPN inimestega õnnestus mul esmakordselt kokku saada.

Oma seekordset reisi alustasin Tallinnast neljapäeva 18. veebruari hommikul kell 7:30. et lennukile mitte lehvitada, nii nagu seda tegin 2007 aastal, kui esmakordselt Riiast Albaaniasse lendasin, tuleb lennujaamas kohal olla õigeaegselt. See tähendab, et kui lennukile lastakse umbes 0,5 tundi enne väljumist ja check in’is oleks kasulik olla nii umbes 1 tund enne seda. Siis on täitsa kindel, et kui peaksidki lennujaamas näiteks ära eksima (võib ka seda juhtuda, eriti lennujaamades kus pole enne käinud ... aga sellest kogemusest juba täpsemalt minu Oslo rubriigis).

Kuna varahommikune sõit Viljandist Tallinnasse on päris pikk ja tee peal palju erinevaid viivitusvõimalusi, siis minu otsus oli seekord minna Tallinasse juba eelmisel päeval.

Asi klappis väga hästi, sest vaja oli teha ka ettevalmistused EAPN kohtumiseks ja vaadata üle EAPN Eesti liitumisdokumentid. Õhtune aeg oli selleks väga sobiv ja meil tomis väga huvitav vestlus Eesti pensionäride Liidu esindajaga. Pean tunnistama, et info, mida ma sellest kohtumiselt teada sain, oli isiklikult minu jaoks täiesti rabav. Jah, me ju kõik millegipärast ei võta neid sugugi tõsiselt ja ei taha neid kuulata, sest esimene mõte on ju, et .... mida nad jälle nõuavad ja tahavad, aga ... olgem ausad, et ega meist keegi eriti sügavalt nende muredesse süüvinud ei ole. Kuni asi meid ennast ei puuduta, ei ole see ju probleem ... vähemalt meie jaoks.

Kurb on tunnistada, kuid inimesed oskavad hinnata muresid ja probleeme tihti vaid iseendast lähtudes. Ja neid muregruppe, millest me tihti mööda vaatame, on meie ümber päris palju ... sh töötud, kodutud, üksikvanemad, lapsed, eakad inimesed ... seda nimekirja võiks tegelikult jätkata päris pikalt ja kui tõsine on meie Eesti vaesuse probleem ja milline on tema nägu ... on tegelikult päris raske reaalselt hinnata. Kui nüüd rääkida EAPN (European Anti Povery Network) tegevusest, siis tegemist ongi organisatsiooniga, mis püüab sõna sekka öelda EU poliitikasse ja ka riikide poliitikasse, et suunata tähelepanu ja aidata kaasa vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele. Kolmapäevase kohtumise kokkuvõtteks võin öelda, et me teame, et meie eakad inimesed ei ole rahaliselt eriti kindlustatud (ma mõtlen siinkohal just neid inimesi, kes on teeninud oma igapäevase leiva tavatööd tehes, mitte riigiametnikud ja mitmed ärimehed, kes riigilt hoopis teissugust pensioni saavad, ning oma vanaduse teismoodi kindlustanud on). Kõik ei pääse rasvasema leivakoti ligi ja siin räägin ma edaspidi ka tavainimestest. Loomulikult võime üles lugeda ka neid, kes on olnud väga edukad, kuid ... elu teed on keerulised ja ettearvamatudd. Mis meid homme ees ootab, ei tea täpselt kahjuks mitte keegi ...

Nii, aga nüüd juba täpsemalt reisist Iirimaale ....

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar