Hiiumaal 05...07.märts 2010.a.

Hiiumaa on üks tõsiselt lahe koht ... kes on käinud, see on näinud.

Hiiumaaga on mul toredaid mälestusi juba minu noorusajast, kui omal ajal hobustega seal võistlustel käisime. Pikki lugusid võib rääkida meie piiriületusseiklustest ning väga hästi on meeles see, kui meie treener meile ütles, et me võime oma hobustega julgelt saare peale jalutama minna. Eksimise võimalust ei pidavat seal olema sest saar nii pisike ja meri ümberringi :) Lisaks ärevuses piirivalve poisid mere ääres, kui me nende territootiumil hobustega meres ringi sulistasime ... olid ajad ....

Huvitaval kombel on see meie treeneri ütlus mul kõrvus siiani ja iga kord kui Hiiumaale satun on hea meeles pidada, et ükskõik kus oled ja kuhu minna tahad, on sinna ikka ca 20 km.

Aga ... olgu see saar meie jaoks pisike või mitte, on sealt võimalik leida vapustavalt toredaid kohti ja kindlasti ka kohalikke elanikke. No-jah ... siit tuleb mul meelde, et tegelikult on mul kapinurga peal olemas ka filmilõigukesi Hiiumaast ... ehk jõuan ka ükskord sinnamaani, et nendest mõned ka siia ülesse panen.

Muidugi, kui tavaliselt satume me Hiiumaale suviti, siis hästi tore elamus on saart külastada talvel. Saada sinna praamiga, mis läbi jää endale teed rajab ... kui tavaliselt on sõiduaeg nii ombes 1m5 tundi, siis talveajal võid igaks juhuks pikema ajavaruga arvestada. Üldiselt, mandriinimesena, mulle see 1,5 tunnine praamisõit lausa meeldib (saareelanikud minuga kohe kindlasti selles osas nõus ei ole), sest see on päris hea aeg aja mahavõtmiseks. Kui arvestada seda, et Viljandist Rohuküla sadamasse sõidan umbes 2,5 tundi (sõltuvalt ilmast vahel ka rohkem), siis väike puhkus enne peredega kohtumist kulub mulle ära igal juhul.

Seekordne sõit oli loomulikult seotud mu tööalase tegevusega, nimelt Hiiumaa Heifer projekti PSRP koolitusega. Hästi armas koosolemine oli ja hea oli taas kohata positiivseid ning tegusaid hiidlasi. Muideks, Hiiumaal hiidlaste eestvedamisel saab sellel aastal toimuma meie III Eesti Heifer Perede päev! Ootame põnevusega juunikuu lõppu :)

Aga veel ... natuke veel ühest minu väikesest elamusest. Kui ma tavaliselt olen öömaja leidnud ja mind on alati väga hästi võõrustanud Malle Käinas, sii seekord oli plaan külastada hiidlaste naistepäeva pidu ja sealsamas kõrval leida ka öömaja. Seetõttu ma Mallet seekord oma ööbimissooviga ette tülitama ei hakanud. Õpetuseks aga see, et alati ei pruugi minna kõik just nii nagu plaanid. Esiteks - öömaja, mille välja valisin, oli suveperioodiks, ning kuna saarele jõudsin suhteliselt hilja, siis pidulist minust seekord ei saanud... nukram uudis oli aga ka see, et ... mul ei olnud veel ka ju
öömaja ja kell oli nii umbes 22:30 ...

Aga asi lahenes väga armsasti. Sain öömaja ja lisaks veel kõhutäie süüa peale pikka reisi. Pererahvas hästi-hästi sõbralik ja tore. Igal juhul jätan meelde - Padu Hotell Kärdlas ja kui sealkandis öömaja vajan, siis astun läbi.

Praamipiletid. Hiiumaal käies olen mina alati kasutanud piletite broneerimist läbi interneti. Siis alati kindel, et praami peale saab. Jäätee ... pole kahjuks vist minu jaoks ;)